Neljakümne esimene nädal ehk issand anna kannatust vol 2

Nonii, aasta sai täis (õigemini juba paar nädalat tagasi). Ja ega suurt midagi muutunud polegi. Või õigemini peaks ütlema, et me oleme siin juba olnud, see on vist ringtee.. Jälle pakkimine, jälle kolimine, jälle probleemid a la tõlkes kaduma läinud.

Agendiks oli meil seekord üks noor kutt, kellele enne ärasõitu kolm korda sõnad nii suuliselt kui ka kirjalikult peale lugesin ja kirjutasin. Et mis mööbel välja, mis töödega vaja meie äraoleku ajal valmis saada ja mis värvi sein võõbata. Ja no mis te arvate, kas sellest oli siis tolku ka midagi? Külalistetoa (mis nüüd sai Kaspari toaks) voodi kohta olin kirjutanud "move out" ja loomulikult leidsime selle laiutamas keset tuba. Sein oli värvitud hoopis teist tooni, kui mina olin tellinud ja kui päris kurjalt aru pärisin, siis sain vastuseks, et maalrid olid vaadanud, et sein saab veidi liiga tume ja nad olid heledama värvi valinud. Selline lausvale ei lähe minu puhul kindlasti läbi, kuna teadupärast hiina (liht)töölised ise ei mõtle. Nad võivad teha kõige napakamaid ja mõttetumaid töid täiesti rahulikult igavesest ajast igavesti ja kellelgi ei teki mõttemulli sisse küsimärkigi, rääkimata sellest, et nad tegevuse vajaduses valjult kahelda julgeksid. Hea küll, selle seinavärviga võime leppida, aga töö teostus jätab küll soovida. Need väidetavalt täiesti professionaalsed maalrid olid jätnud seina sisse vanad naelad (mis ma espetsiaalselt käskisin välja tõmmata) ja värvitud oli professionaalselt ümber naelte, unustamata siiski naelapäid kenasti värviliseks tupsutada. Ja kõige tipuks oli korter koristamata ka veel, see punkt sai puust ja punaseks tehtud. Agendi vabandus oli see, et ta arvas, et kuna meil on Ayi, siis võib ta hoolimata lepingust kraamimise tema hooleks jätta. Hoolikas lugeja mäletab kindlasti, et lume tõttu ei saanud Ayi ühel päeval tööle ilmuda ja see üks päev juhtus olema just see, kui oleks olnud hirmsal kombel koristada vaja. Helistasin siis alla lobby'sse, et äkki nende koristajatel on vaba aega, aga kahjuks ei olnud. Olin seega sunnitud ise tolmuimejaga huuverdama, Kaspar tolmulappidega ringi tuustides kannul. Ega see mul loomulikult tükki küljest ära ei võtnud ja arvan siiani, et olen parem koristaja kui mistahes hiinlane. Ka parem maaler ja kaevaja või mis iganes. Kes ei usu, tulgu siia ja ma näitan. Aga point on selles, et kui agendile hiljem mainisin, et kahjuks koristajaid tellimisel saada polnud ja et ise koristasin, siis ei suutnud ta seda uskuda (valge inimene ja koristab!). Veel vähem suutis ta uskuma jääda seda, et Kaur uue IKEAst ostetud diivani ise ajaviiteks kokku kruvis.

Muidu oleme oma korteriga igati rahul. Asjad mahuvad ära, köök on suur, garderoobides on veel ruumi, kartulid ja viimased Eestist kaasa võetud õunad talvituvad kinnisel rõdul, mis siiski on piisavalt külm, ja magamistoas on teine telks. Miinuspooleks on ehk veidi väiksem vann (mahun vaevalt sinna koos Kaspariga ära) ja kehvem ahi, aga elame üle.

Homsest alustan taas hiina keele kursustega, seekord loodan püsivamalt õppima jääda ja selle järelejäänud kahe aastaga keele vähemalt suhtlustasandil selgeks saada. Juurde tulevad ka hieroglüüfid, nendest kirjutan rohkem siis, kui rohkem tean.

Vabandan, et pildid olen hooletusse jätnud. Luban aga, et see viga saab järgmisel nädalal parandatud.

Head tõnisepäeva!