Kolmas nädal ehk easy living

Vaade koduaknast

Põhimõtteliselt oleks meil võimalik veeta oma kolm aastat siin nelja seina vahelt väljumata. (Vähemalt mul oleks, kuna Kaur peab siiski leivaraha teenima Enicsi katuse all.) See on siis serviced apartment'i võlu. Meil siiski täisteenindus pole, aga ega ei taha ka, need täisteenindusega korterid meenutavad rohkem hotellitube ning kodusemaks on neid keerulisem muuta. Mis meile siis koju kätte tuleb? Kõigepealt vesi. Kohalikud küll pidavat kraanivett joogiks tarbima, aga mina, olles Elva eliksiiriga harjunud, eelistan pigem kindla peale minna. Niisiis, pudelivesi joogiks, kraanivett tarbime läbikeedetuna söökides ja sisse hingates (õhuniisutid) ja keetmata olekus pesemiseks. Teiseks, kohalikust poest on võimalik koju tellida söögikraami. Helistad, ütled, mida vaja, ja jooksupoiss toob kohale. Seda teenust me kasutanud veel pole, kuna pood on paari minuti kaugusel ja üldiselt armastan poes riiulite vahel ise kiibitseda. Siit samm edasi, valmistoit. Meie maja all on euroopapärane restoran, kust maitsev toit nagu võluväel tee üles leiab. Armsas riidest kotikeses pealegi. Läheb mõni toru umbe või masin katki? Vajutan sinist nupukest, mis ühendab mind fuajeega, ning tellin töömehe. Fuajee on muide 24h valvel. Selle teenuse olen läbi proovinud - ükskord sai Kaspar kätte telekapuldi ja töötas selle kallal natuke. Liikuva pildi asemel saime siis endale seisuhieroglüüfid. Mis mul muud üle jäi, tuli kohukest mängida ja töömees kutsuda. Püüdsin küll asja natuke siluda, öeldes fuajeesse, et tulgu ükskõik kes hiina keele oskaja, aga noh... Varsti oligi mul ukse taga oranžides tunkedes tööriistakastiga mees ning tõlk. Oh seda häbi, kui see töömees vajutas puldil ühte nuppu ning asi sai korda. Nende näoilmeid ja itsitamist (hiinlased millegipärast tihti just itsitavad) nähes oli enam kui kindel, et kui teist korda sama asi juhtub, siis ostame enne uue teleka, kui et jälle naerualuseks jään.

Mis siis veel? Loomulikult on võimalik koju tellida massööri, õmblejat, koristajat, keda iganes. Üks eestlasest tuttav näiteks tellis õmbleja järele kahele paarile teksadele, mille sääri oli vaja lühemaks teha. Koos pükstele järeletulekuga läks see teenus maksma 40 RMB, mis on umbes 70 EEK. Selle peale ütles muidugi üks kohalik, et tegelikult oleks võinud olla odavam, aga noh, siin pead lihtsalt mõnikord maksma veidi kallimat hinda selle eest, et oled blond ja siniste silmadega.

Meie korteriga kaasneb ka spordiklubi kasutusõigus. Nüüdseks olen jõudnud kaks korda ujuma, jõusaal ja trennid on veel proovimata. Jõusaal on Kauri jutu järgi üks ümbruskonna parimaid (ja tema peaks juba teadma) ning erinevate trennide loetelu pikk - alustades joogast ja lõpetades kõhutantsuga.


Ühest tähtsast asjast on veel kirjutamata. Ayi. Olen seda teemat ka varasemas postituses veidi puudutanud, nii et andunud lugejatele enam ehk seletama ei pea, mida see sõna tähendab. Teistele aga: see on koduabiline ehk otsetõlkes "tädi", kes küürib, keedab, triigib, peseb, hoiab lapsi, pissitab koeri jne. Kuna selline isik peab olema äärmiselt usaldusväärne, siis on ka selle õige tädi leidmine vaevarikas. Tänaseks olen intervjueerinud 9 kandidaati, kellest praeguseks on sõlelale jäänud 2. Mõned ülejäänute väljapraakimise põhjused: mustad küünealused, iga küsimuse peale naeratamine ja oma arvamuse puudumine, soovimatus ületunde teha (mõnikord paratamatult vajalik), kehv kirjakeele oskamine (inglise keele oskust ma ei nõua, küll aga võiks osata kirjutada pinyin'is - ladina tähtedega mandarini keeles) , liiga kõrge palgasoov. Seda viimast kommenteeriks veidi. Keskmine palk on siin umbes 2000 RMB (3600 EEK) . See tähendab seda, et paljud (tava)töölised saavad palka alla selle. 2000-3000 RMB on värskelt ülikooli lõpetanud inseneri palk. Keda rohkem huvitab, siis leidsin ühe võrdluse, kahjuks küll paar aastat vana, aga asi seegi. http://www.worldsalaries.org/china.shtml
Ayi kandidaadite palgasoovid jäid vahemikku 1800-4000 RMB. Peale tutvumist turuolukorraga jõudsin järeldusele, et 50 töötunni eest nädalas on normaalne tasu 2000-2500 RMB, sõltuvalt ayi oskustest. Ja Sven, kui sa seda siin loed, siis palun ära arva, et tegemist on orjapidamisega: hiinlased ise pidid oma ayi'dele maksma umbes 1000-1500 RMB kuus. Nii et tegelikult tahavad kõik ayi'd töötada väljamaalaste heaks, kuna siis pidi töö olema kergem ja suhtumine ning palk paremad. Nii et loodetavasti saame endale siia nädala pärast ühe tubli abilise, hoidke pöialt!

Nädalavahetusel läheb siin paugutamiseks. Esmaspäeval algab pühvli aasta, aastavahetus ehk kevadpühad (spring festival) on hiina kalendriaasta kõige suurem sündmus. Juba praegu viutavad tänaval üksikud raketid, punased lambid on juba pea kuu aega puude otsas kõlkunud ning ostukeskustes on hullumaja. Loodame sellest melust ka osa saada, nii palju, kui see Kaspariga on võimalik. Järgmisel nädalal valgustan teid toimunust.