Sunday, August 29, 2010

Seitsmekümnes nädal ehk how high (can you fly)?

Sel nädalal käisime Pekingi kõrgeimaid punkte kaardistamas. Esimene vallutus: teletorn. See on Pekingi kõrgeim ehitis oma 405 meetriga. Vaateplatvorm on küll hulga madalamal, 238 m kõrgusel. Ülespääs maksab 70 raha. Kallis, ma ütleks. Tegelikult on kõik atraktsioonid Hiinas üle hinnatud, aga nad saavad seda endale lubada - rahvast jagub igale poole.
Ühest Central Parkist teiseni on pea 20 000 km.
Meie elame seal kaugel, kus uduselt on näha kõrghooneidCBD, ehk Central Business District'i kõrghooned lähemalt, seal kusagil tornide vahel asub ka meie Central Park.
Kõrgelt vaadates ei tundugi Peking nii suur, võibolla ka sellepärast, et mäed tulevad vastu. Suureks teevad linna need kuramuse ummikud, mida nüüd tööl käies olen õppinud veel rohkem kiruma. Reeded on eriti hullud, töölt tuleku peale võib rõõmsalt arvestada vähemalt tunni.

Teine punkt oli vastavatud China World Trade Center Tower III, 330 m kõrge. See on Pekingi kõrgeim hoone ja kõrgeim punkt, kuhu tasuta võimalik pääseda. Eelviimasel korrusel asub mõnus baar, dringid pole küll just odavad, aga ka mitte kallimad, kui sissepääs teletorni. Ja seal on selgelt vähem rahvast, kui viimatimainitus. Meie üritasime pääseda päikeseloojangut vaatama, aga ootasime veidi liiga kaua ja nägime ainult lõppu. Igatahes on meie kodust 10 min jalutustee kaugusel asuv hoone nüüdsest kantud meie poolt soovitatud vaatamisväärsuste nimekirja.
Meie maja
Meie selja taga on pikksilm, millega võib naabrite akendesse piiluda.
Üks jube hea drink, rasmopolitan nimeks
Sel nädalal sai mul ka täis nädal töökäimisest. Õigemini tegelikult alustasin peale nädalat töölkäimist "tööluusi", st et jäin haigeks. Ja täna jäin rolleri alla. Elu küll otseselt silme eest läbi ei jooksnud, aga jõudsin ühe mõtte küll mõelda ja oma lendu ka näha. Õnneks suuremaid vigastusi pole, kintsud on küll sinised ja kriibitud ning pool nägu paistes ja silm sinine, aga vähemalt kondid on terved. Nii et meie tänane puhkepäev möödus brunch'iga kõrvalhotellis (siin on sellised mõnusad nädalavahetusepakkumised, söö, palju tahad, ja toidud on super), taksosõiduga Yashow turule ja kohe ka tagasi. Vahepeal tegin mina oma kõrglennu muidugi ka ära. Ja nüüd ütles Kaur, et ta ei taha, et ma homme tööle lähen. Jõudsin juba mõelda, et oi kui hoolitsev, aga siis järgnes midagi sellist, et "muidu hakkavad jutud levima". Nojah, kardab, et hiinlased mõtlevad, et peksab kodus naist.

Loodan igatahes, et mu väljanägemine ei takista meil nädalavahetusel Shanghaisse lendamast, see on meie viimane võimalus EXPOl ära käia.

No comments:

Post a Comment