Eva-Liisa Hiinas: Kolmeteistkümnes nädal ehk vana pea

Leidsin mina ühe päris hea DVD-poe. Esmapilgul pood nagu üks hea koopiapood ikka, filmid ilusti pealkirja või žanri järgi riiulis, mitte kuskil maas kastides. Ainult et enamik uuemaid lääne filme (ehk need, mis kõige illegaalimad ja koopiamad), olid taharuumi peidetud. Ja tagaruumi uks oli kapi taha peidetud. Vot lohistatigi kapp eest, tehti uks lahti ja lükati mind sisse. No umbes nagu kolmanda planeedi saladuses, et kaas tehti lahti, meid lasti sisse ja siis pandi kaas kinni. Ühesõnaga enne mind oli vangistatud üks väljamaa džentelmen, kes kukkus kiirelt kapiga suletud uksele kopsima. Võibolla nägi, millise näljase näoga ma filmide kallale tormasin ja mõtles, et järgmisena on järg tema käes. Igatahes sain päris hea saagi, loodan, et varsti õnnestub ka uus DVD-mängija osta (omaniku vanas ei julge oma originaalplaate mängida, filmid kogu aeg hakivad) ja siis saab juba suurel ekraanil vaadata.

Alustasin ka hiina keele kursustega. Oh sa jutt! Või õigemini oh sa tumm (kui mind klassis iseloomustada)! On see keel alles raske õppida. No ei sarnane ühelegi teisele õpitud keelele, seoseid peab noaotsaga taga ajama ja hääldus.. Hääldus on selline, et mul lõualuud veel järgmisel päevalgi krampis. Ei sobi ükski siiani kasutusel olnud õ ega š, ikka peab kuidagi modifitseerima. Siiski, mõned seosed on, eriti laensõnade puhul. Näiteks koola on ilmselgelt sisserännanud sõna, aga millegipärast pidid nad sellestki sõnast tegema monstrumi, mida hääldatakse kõõlõõ, kusjuures hääldades peavad hambad kogu aeg koos olema. Aga sõnaga pea pole probleeme: see on hiina keeles tou, jätsin meelde nii, et vot kui annan sulle ühe tou.

Ja mind ei lohuta ka see, kui näen, kuidas kauem olnud eestlased keelt pursivad. Ütlevad taksos ainult ühe nime ja no ei saa see taksojuht aru. Ütleb aga "ääh?" ja vaatab sulle totra näoga otsa. Ega ei jäägi muud üle, kui lolli järjekindlusega muuta hääletooni ja muudkui korrutada ühte ja sedasama. Enamasti saadakse aru nii umbes kolmandal või neljandal korral.

Natuke paha on ka see, et ma olen klassis ainuke õpilane. See muidugi tähendab seda, et kogu vastamine jääb minu peale.

Täna muide küsis õpetaja, et kui ma juba praegu nii suviselt riides käin, siis mis ma suvel kannan. Selgituseks nii palju, et sooja oli 26 kraadi ja mul oli seljas ilma varrukateta pluus ja pikad linased püksid ja jalas plätud. Ega jah, suvel lippan paljalt ringi, mis muud.

NÄDAL PILDIS