Seitsmeteistkümnes nädal ehk kuidas mägi tuli Muhammedi juurde.. või siis vastupidi

See nädal on meil üks segane nädal olnud. Kaspar vindunud juba mere äärest saadik, kord on palavik, kord pole. Novot ja täna tuli kohe kolinal, arsti juurde jõudes oli oma 40 ära :( Kusjuures arstid pole ikka midagi avastanud ja nii ta sööb siis oma antibiootikume, palavikualandajaid ja köharohtu vaheldumisi. Arsti juures ilmnes üks tõsiasi, nimelt olen täielik võhik meditsiiniterminoloogias. Peab vist lisaks hiina keelele ka uuesti inglise keelt õppima hakkama.

Aga headest asjadest ka. Tegelikult tahtsin sellest juba eelmisel korral kirjutada, aga Nandaihe jõudis ette. Kuigi kronoloogiliselt toimusid sündmused vastupidi.

Üle-eelmisel nädalal võtsime meie siis Triinuga jalad kõhu alt välja ning käisime ära Pekingi matkaklubi poolt korraldatud matkal. Toimuvad igal kolmapäeval, laupäeval ja pühapäeval. Kuna Pekingi ümbruses mägesid ja muid turnimiskohti jagub, siis matkamarsruudid korduvad väga harva. Igal matkal on raskusaste 5 palli süsteemis (1-kõige kergem, 5-kõige raskem). Meie valisime targu koolipoisi kolme esimeseks korraks, mine tea, mis meist mutikestest muidu saab. Koha peal selgus, et mutikestest oli asi kaugel, olime väga käbedad ja minu jaoks jäi tempo lahjakski. Millegipärast taheti sellel matkal gruppi koos hoida ja see tähendas aeglasemate järeleootamist. Mis kuskil mäetipus võsa vahel, kus ultraviolett vaat et kõige paremini võtab, pole aga üldse nii mõnus tegevus.
Alguses bussis sõites tundus, et kõik ülejäänud matkalised on USA päritolu, kuid päris nii see siiski ei olnud, peale meie oli ka paar teisest rahvusest kodanikku. Meie olime muidugi kõigi kuulamisobjektid. "Mis keel see veel on?" - no see küsimus hakkab juba pähe kuluma :) Eurooplased üldiselt teavad Eestit, kuigi üks saksa tüdruk paigutas Eesti ka USA kaardile. Hiinlased ja muud aga teevad suured silmad ja minu "Estonia" peale küsivad: "Australia?". No kas kõlab sarnaselt? Selle peale ma tavaliselt silbitan ai-šai-ni-ja, mis hiina keeles siis Eestit tähendab. Aga ega see muidugi Eestit ei päästa, sest näiteks kui minu hiina keele õpetaja esimesel tunnil tahtis teada, kuidas "Estonia" hiina keeles on, tuli tema telefonileksikoni vastus "country in Europe". Aga vähemalt hea teada, et oleme ikka Euroopas, mitte NSV Liidus! :)

Matka juurde tagasi. Peale kahe matkaklubi giidi oli appi võetud ka Mr Mao isiklikult. Arvan, et tema kaasavõtu otsustas see, et osaliselt rändasime läbi tema viljapuuaedade. Muide, külas, kust me oma matka alustasime, kandsid kõik inimesed perekonnanime Mao. Aga teadmiseks, et see pole mitte kõige levinum nimi Hiinas. Hoopis Zhang, Wang ja Li on.
Onu Mao onnike
Aiavalvuri uhket ametit pidasid nii Rippuv Tiiger kui ka...
...Roosad Rinnahoidjad
Võtsime küll kolmetärnise matka, aga ohutu polnud ta sellegipoolest. Üks tädi rääkis oma kaaslasega juttu, ei pannud rada tähele ning oleks äärepealt alla veerenud. Selle peale võeti lambad (st meid) jälle kokku ning loeti sõnad peale. Hiljem tegin mina midagi sellist, mis pani piduri ja stopptule omavahel veidi ärritunult walkie-talkie´ga suhtlema. Aga sellest edaspidi.
Näidisriietus
Teel kohtasime igasugu issanda elukaid, suurim neist eesel, aga vahele mahtusid ka kitsed, sisalikud ja kõige pisemaid nimetas minu ees kõndiv ameeriklane koondnimetusega babyfish. Lähemal vaatlusel osutusid need siiski konnakullesteks, aga anname andeks, ega kõik pole konna kasvukõveraga kursis.
Babyfish

Matkale andis vürtsi juurde ka see, et pea kogu aeg oli paista Hiina müür ning selle vahitornid. Kusjuures ei saa mina aru, misjaoks oli seda müüri vaja mägedesse ehitada. Mäed ise on juba nii järsud ja ületamatud, et müür küll enam poleks miskit päästnud, kui keegi olekski sinnani jõudnud. Aga nagu klassika ütleb: "Ega tuu pole häda pärast, tuu om toreduse pärast."
Mägede sööklas on olemas nii jalajälgedega kuivkäimla.. (NB! see märk tähendab siiski meessugu!)
..kui ka eurokemps
Peale matka ja üllatavalt maitsvat lõunasööki kohalikus külasööklas saime poolteist tundi vaba aega, et ronida müürile. Müür oli siis vana, renoveerimata ning võibolla mitte päris see, mida üldiselt Hiina müürina kujutatakse. Aga palju ehedam oli küll, kui need renoveeritud osad.
Üles, müüri poole
Mööda müüri kõndides olime läbinud juba kaks vahitorni, mina tahtsin edasi minna ka kolmandasse, mis eespool paistis. Selles mõttes on see küll üks lõputu teekond: ronid järgmisesse ja oi, juba paistab neljas, kus tahaks ka ära käia. Ja peale seda viies ja kuues ja.. Triinu ei viitsinud minuga rohkem turnida, nii et edasi suundusin üksi. Tornini jõudes kuulsin selja taga ähkimist. Tui välja, et stopptuli ehk üks giididest oli mulle järele saadetud. Nii igaks juhuks, äkki oskab veel kuskilt alla kukkuda. Triinu hiljem rääkis, et giidid olid ärevat raadiosidet pidanud, et kas ikka tohiks mind järgmisse torni lasta või mitte. Mis teha, kui elektrikarjust ees ei olnud.
Ärasõidu eel kogunesid meie bussi ümber kohalikud - tuli välja, et nad ootasid, et me oma tühjad joogipudelid aknast välja viskaksime. Mida me siis ka nende suureks heameeleks tegime.
Pudelikorjajaid jagus nii müüri alla kui ka müüri peale