Olen sunnitud katkestama teie võidukisa Veerpalu aadressil, et teatada veel ühest rekordist. Täna, täpselt 1 aasta ja 2 kuu vanuselt tegi Kaspar Andresson (sünd. X Paal) iseseisvalt 10 sammu järjest. Otseülekande rikkusid kahjuks halvad ilmastikutingimused, kuid loodan, et sellele vaatamata jääte meie kanali jälgijateks siiski ka edaspidi. Lohutuseks on teil rekordit võimalik jälgida meie salvestuse kaudu kordusena. Vaadake, kuni nõrkete!
Aga jah, Kaspar on tubli! Alustas nädal-kaks tagasi paari sammu kaupa ning täna siis sai jalad pikemaks ajaks alla. Ega tea, võibolla aitas kaasa see, et tina tagumiku ehk pamp pepu ümbert oli kadunud ja seega kohe kilo kergem liigelda. Tõelised EDU SAMMUD!
Kõne areng on ka märgatav, ainult enamuse ajast peab jänes tõlgiks olema (lugege raamatut "Seitsmepäine haldjas"). Et siis paar sõna tõlkega:
äh - mis/kes see on?
mh - tahan seda
tatatatataa - tatatatataa
Kaalu areng on olnud samuti igati märgatav või siis pigem tuntav. Iga päev tunnen seda arengut käsivartes ja seljas. Kaspar kaalub nüüd siis 12 kilo kanti, kahjuks pikkust ei tea, kuna siiani pole korda länud tema ülipikkust tabada.
Ayiga sujub neil ka kenasti. Eriti kenasti veel siis, kui mind läheduses pole. Hommikul 11 paiku, kui trepiastmed nagisevad ehk liftiuksed kääksudes avanevad, ajab Kaspar kaela õieli ja näitab näpuga ukse poole. Kui ayi sisse astub, siis paljastuvad 4 piimahammast suures naeratuses. Lemmiktegevus koos ayiga on neil igatahes koristamine. Tolmuimeja on eriti äge loom, kelle kõige huvitavamad kereosad on sisse-väljalülitamise nupp ja taga lohisev juhe. Seda juhet saab siis sikutada nii kerest kui ka seinast välja. Peale selle huvitub Kaspar ka põrandapesust. Selles ta eriti ayit ei usalda, kindlam on ise pool tundi ühte ja sama kohta põrandas hõõruda.
Kõige mõnusam aeg on nädalavahetus. Siis saab mängida nii emme, issi kui ka ayiga. Eriti lahe on, kui on hea ilm ja saab väljas palli taguda, kive üritada süüa, koeri vaadata ja teiste laste mänguasju proovida ärandada.
Vat kui panen praegu puldist vunki juurde
Olen kops, olen maks, olen Trooja hobuse kõhutäis
Piilusiilid
Ega see, et õun on suus, ei tähenda, et nina peaks nokkimata jäämaTervitused ka kõigile Kaspari sõpradele!
PS! Kaia, palju õnne sünnipäevaks!
Tubli Kaspar! Gregor üritab ka järgi teile jõuda, kuid siini üle kahe sammu pole saanud.
ReplyDeleteVahva, varsti saad jooksutrenni teha :P
ReplyDeleteMul tüdruk nüüd ongi enamus ajast püstijalu ja iga päevaga jookseb kiiremini eest ära, kui mingi käkiga on hakkama saanud.
Kusjuures, vaatasime Susannaga koos teie pilte ja ta on Kasparist ülimalt vaimustuses. Kiljus muudkui: "Tita, tita!" ning üritas monitorile lähemale saada :)Seega ta ootab kannatamatult oma noort peigmeest.
Palju õnne Kasparile ja tublidele vanematele! Mul on teie üle tõesti hea meel!
ReplyDeleteTäname, täname!
ReplyDeleteJanika, Susannale võid öelda, et peigmees tuleb suvel ja siis peab kindlasti ühe pikema koosviibimise noorte vahel tegema, ükskõik kas siis Elvas või kusagil mujal. Senikaua peab ühe asepruudiga Soomest läbi ajama. :)
Kaspar on vahva tõesti! Ja aitäh õnnesoovide eest!
ReplyDeleteTubli Kaspar, et 20. veebruaril oma esimese pikema rännaku tegid. See on meie suguvõsa jaoks tõeline suurpäev, kuna samal päeval jõudis onu Art (aka Ise) Kilimanjaro tippu.
ReplyDelete